2022. aastal anti põhjalik ülevaade inimtegevuse mõjust ja selle üksikute aspektide liitumise kumulatiivsetest ilmingutest Läänemere kontekstis. Rakendati Langrange’i koherentsete struktuuride tehnikat süvaveekergete ja hoovustranspordi kvantifitseerimiseks Gladstone’i piirkonnas Austraalia idarannikul. Selgitati välja, kui palju võib jääkatte kadumine suurendada rannikule jõudva aastase summaarse laineenergia hulka Läänemere kirdeosas ning näidati, et kõige kiiremad lainetuse keskmiste parameetrite muutused toimuvad praegu Soome lahe laiuskraadidel. Näidati, et mistahes suunas puhuvate 15 m/s tormidega tekkivad lained tungivad jäävaba Liivi lahe puhul praktiliselt alati Ringsu sadama akvatooriumisse.Täpsustati Läänemere avaosa veetaseme kõrgusmudelit laevadelt tehtud mõõtmiste ning hüdrodünaamiliste ja geoidi mudelite abil. Töötati välja meetod lainetuse kahemõõtmelise spektri ja integreeritud parameetrite leidmiseks lennukilt tehtud lidarmõõtmiste andmestikust. Avastati spetsiifiline mehhanism, mis stabiliseerib Eesti põhjaranniku liivarandu tänu sellele, et eri suundadest puhuvad lainetega kaasneb süstemaatilisele erinev veetase. Avaldati uuesti põhjalik ülevaade solitonide interaktsioonidest. Formuleeriti Läänemere randade jätkusuutliku haldamise kaasaegsed väljakutsed ja ideed nende lahendamiseks. et
In 2021, we clarified the effects of atmospheric circulation on the Baltic Sea wave climate usingthe EOF method and re-evaluated thequality of simulations of Baltic Sea waveproperties, employed the technique of LagrangianCoherent Structures to identify areas ofsurface particles aggregation in the Gulfof Finland and quantified the persistencyof debris accumulation in tidal estuaries, performed non-stationary analysis of water level extremes and their regime shiftsin Latvian waters, established the relationship between windand wave properties and surface driftspeed in the Gulf of Finland, developed an algorithm for specificationof location, speed and sailing direction ofvessels from wake measurements, applied laser scanning for determiningmarine geoid properties, constructedtopography through coupling geoid andhydrodynamic models of the Baltic Sea,and derived sea surface heights fromSentinel-3A and Jason-3, quantified the shore profile evolution afteran extreme erosion event at Palanga, revealed the structure “tails” of algebraicsolitons and compactons in the generalizedKorteweg-de Vries equation, compiled an overview of decision supporttools and indices for coastal management and contributed into the analysisof achievements and research gaps in sealevel dynamics and coastal erosion in theBaltic Sea region. en