2024. aastal: Esitati Läänemere rannikuprotsesside ja kliimamuutuse ilmingute (veetaseme tõus, tuulte suuna muutumine, jää kadumine) seoste kirjeldus. Isegi väikesed muutused põhjaloode tuulte omadustes võivad Läänemere avatud ranniku tasakaalust välja viia. Arvutati uuesti läbi Kaspia mere lainekliima. Kvantifitseeriti Liivi lahe lainekliima, kus lainekoormus kasvab jää täielikul kadumisel 25–30%. Koostati meretuuleenergia maksumuse analüüs kogu Läänemere jaoks. Näidati, et Lõuna-Ameerika lääneranniku ekvaatoripoolses osas on laineenergia perspektiivikas, ent lõuna pool domineerivad tugevad tormid. Satelliitaltimeetria meetoditega määratleti Läänemere avaosa merepinna asendi pikaajalised ja 10 aasta lõikes toimuvad muutused. Need seoti rannas mõõdetud veetasemega. Arvutati ranna tundlikkuse indeks CVI kogu Eesti jaoks, sh 2 km kaugusele veepiirist. Masinõppe meetoditega saadud CVI hinnangud erinevad oluliselt eksperthinnangute abil saadud tulemustest. Analüüsiti ekstreemsete veetasemete kaasamist CVI täpsustamiseks. Tehti kindlaks, kus ja millal võib Eesti rannavetes kasutada lainetuse omaduste lihtsustatud hinnanguid. Koostati Ruhnu sadama optimaalse kuju eskiis. Sõnastati ranna loomuliku funktsioneerimise põhimõtted. Näidati, et tugeva lainetuse, laineaju ja kõrge avamere veetaseme seosed Eesti rannikul on kohaspetsiifilised. Triivipoide liikumise omadused seoti Stokesi triivi parameetritega.
In 2021, we clarified the effects of atmospheric circulation on the Baltic Sea wave climate usingthe EOF method and re-evaluated thequality of simulations of Baltic Sea waveproperties, employed the technique of LagrangianCoherent Structures to identify areas ofsurface particles aggregation in the Gulfof Finland and quantified the persistencyof debris accumulation in tidal estuaries, performed non-stationary analysis of water level extremes and their regime shiftsin Latvian waters, established the relationship between windand wave properties and surface driftspeed in the Gulf of Finland, developed an algorithm for specificationof location, speed and sailing direction ofvessels from wake measurements, applied laser scanning for determiningmarine geoid properties, constructedtopography through coupling geoid andhydrodynamic models of the Baltic Sea,and derived sea surface heights fromSentinel-3A and Jason-3, quantified the shore profile evolution afteran extreme erosion event at Palanga, revealed the structure “tails” of algebraicsolitons and compactons in the generalizedKorteweg-de Vries equation, compiled an overview of decision supporttools and indices for coastal management and contributed into the analysisof achievements and research gaps in sealevel dynamics and coastal erosion in theBaltic Sea region.