2023. aastal: On näidatud, et ekstreemsed veetasemed ja nende korduvusperioodid Väinameres sõltuvad tugevasti tuule suunast. Erinevalt Liivi lahest järgib Väinamere veetase põhiosas Läänemere avaosa veetaset. Demonstreeriti, et kahe kaasaegse tuuleandmestiku alusel rekonstrueeritud Läänemere lainetuse omadused erinevad märgatavalt Põhjalahes ja suurte saarte varjus. ERA5 tuulte kasutamine ülehindab lainekõrgust Soome lahe suudme- ja keskosas ning BaltAn65+ alusel rehkendatud lainekõrgused on väiksemad ranniku lähistel. Määratleti lainetusest tingitud settetranspordi mustrid, bilanss, konvergentsi ja divergentsi piirkonnad ning üksikud setterakukeste piirid Suurupist Viimsi poolsaareni. Koostati Läänemere lainekliima arvutuste ajaloo, kujunemise ja praeguse seisu ülevaade. Määratleti Läänemere veepinna dünaamilise topograafia kõrglahutusega ruumiline jaotus satelliitaltimeetria ja mere geoidi mudeli alusel. Arendati välja ja valideeriti süvaõppe toel toimiv Läänemere dünaamilise topograafia prognoosimise tehnoloogia. Töötati välja ja käivitati uus meetod hüdrodünaamiliste mudelite ebatäpsuste määratlemiseks süvaõppe ja mitmete andmestike kaasamise kaudu. Näidati, et Sentinel-6 pakub satelliitide seas kõige täpsemaid veetaseme hinnanguid nii ranna lähistel kui ka avamerel.
In 2021, we clarified the effects of atmospheric circulation on the Baltic Sea wave climate usingthe EOF method and re-evaluated thequality of simulations of Baltic Sea waveproperties, employed the technique of LagrangianCoherent Structures to identify areas ofsurface particles aggregation in the Gulfof Finland and quantified the persistencyof debris accumulation in tidal estuaries, performed non-stationary analysis of water level extremes and their regime shiftsin Latvian waters, established the relationship between windand wave properties and surface driftspeed in the Gulf of Finland, developed an algorithm for specificationof location, speed and sailing direction ofvessels from wake measurements, applied laser scanning for determiningmarine geoid properties, constructedtopography through coupling geoid andhydrodynamic models of the Baltic Sea,and derived sea surface heights fromSentinel-3A and Jason-3, quantified the shore profile evolution afteran extreme erosion event at Palanga, revealed the structure “tails” of algebraicsolitons and compactons in the generalizedKorteweg-de Vries equation, compiled an overview of decision supporttools and indices for coastal management and contributed into the analysisof achievements and research gaps in sealevel dynamics and coastal erosion in theBaltic Sea region.