Toiduteaduse ja -tehnoloogia uurimisrühm

Nimetus
Toidusüsteemide uurimisrühm (kuni 2022)
Uurimisrühma juht
Seotud struktuuriüksus
Ülevaade
Uurimisrühma töö eesmärgiks on läbi teadus- ja rakendusuuringute ning õpetamise muuta (eestimaalaste) toitumine tervislikumaks. Analüüsitakse toidusüsteemides toimuvaid protsesse alates toormest, selle käitlemisest kuni inimese tarbimiseelistuste ja seedimiseni. Ekspertidena toiduga seotud valdkonnas aidatakse toiduettevõtetel lahendada probleeme ja arendada uusi tehnoloogiaid ja tooteid.Üheks olulisemaks suunaks on teaduspõhine toidutööstuse protsesside arendamine suurema väärtuslisandiga toodete loomiseks, k.a toidutootmise kaassaadustest. Uurimisrühm tegelebprotsessidega, mis võimaldavad parandada toodete kvaliteeti, suurendada protsessi saagiseid ning läbi selle tõsta tootmise kuluefektiivsust. Samuti uuritakse uudsete ja alternatiivsete toidutoormete kasutamist.Põhilised uurimisteemad on:• Seedetrakti mikrobioota seosed inimese toitumise, ainevahetuse ja tervisega (teema juht: Kaarel Adambeg).• Toitainete ringlus toidusüsteemides (Toomas Paalme)• Toidu sensoorne ja instrumentaalanalüüs (Kristel Vene).• Peptiidide roll pärmide lämmastikuallikana toidu fermentatsiooniprotsessides (Ildar Nisamedtinov).• Toidu kvaliteet ja struktuur (Katrin Laos).• Toidu mikrobioom: toidu kvaliteet, ohutus ja innovatsioon (Inga Sarand).• Tahke faasi fermentatsioonid ja toidu kaassaaduste väärindamine (Allan Olspert).
Klassifikaator (Frascati)
Võtmesõna
toit
toidutehnoloogiad
toidumikrobioloogia
fermenteerimine (toidu fermentatsioonid)
toidufüüsika
toidu analüüs
toitumine
soolemikrobioota
kultiveerimistehnoloogiad
Tähtsamad tulemused
2024. aastal (1) Saavutati läbimurre jääd struktureerivate valkude abil külmutatud leibade tekstuuri parandamisel, vähendades jääkristallide teket ja säilitades taigna struktuuri. (2) Tahkefaasiliste fermenterite üleskaleerimisel saavutati edasiminek, võimaldades tõhusamalt kasvatada söödavaid seeni toidujääkidel ning avades uusi võimalusi biotõrjevahendite tootmiseks ja juuretise ettekasvatamiseks. (3) Osaleti sobemoviiruste perekonna evolutsiooni uurivas füsiogeneesiprojektis, kus leiti, et mitmete oluliste taimepatogeenide (mis nakatavad kõrrelistest liblikõielisteni) ühine eellasliik eksisteeris 3.4 miljonit aastat tagasi ning et piirangud viiruste kohanemisele uute peremeestaimedega erinevates taimesugukondades on olnud küllaltki suured. Analüüsi kaasatud metagenoomsed keskkonnaproovid viitasid, et uuritud viiruste perekonna viroloogiline mitmekesisus on oluliselt suurem seni arvatust.