Tööstuskeemia labor

Nimetus
Põlevkivikeemia uurimisrühm (kuni 2022)
Uurimisrühma juht
Seotud struktuuriüksus
TalTech prioriteetne teadussuund
Ülevaade
Tööstuskeemia labori peamiseks ülesandeks on lahendada tööstusettevõtete keemia- ja keemiatehnoloogilisi probleeme. Uurimisrühma kuuluvad nii keemikud kui ka insenerid, kes otsivad teaduspõhiseid lahendusi keemiatehnoloogia probleemidele, millega kohalikud ettevõtted silmitsi seisavad. Suurt rõhku pannakse põlevkivi alternatiivsete kasutusviiside uurimisele, näiteks selle kasutamisele peenkeemiatoodete toorainena, ja erinevate tööstusjääkide ringlussevõtule. Uurimistöö sisaldab nii alusuuringuid ehk väikese mastaabiga laborikatseid kui ka rakendusuuringuid ehk kilogrammiskaalas pilootseadme ehitamist ning tööstusliku pilootseadme kavandamist. Põlevkivi kasutusviiside uurimise tulemusena on loodud ainulaadne laboratoorne katseüksus kus on võimalik katsetada mitmeid läbivooluprotsessi režiime ja saadavate produktide eraldamist. Loodud seadmestik võimaldab läbi viia ja testida ka teiste materjalide keemilisi muundamisprotsesse laias reaktsioonitingimuste vahemikus ning arendada jätkusuutlikke lahendusi mitmetele probleemidele. Labori senised põhisuunad on seotud (jääk)põlevkivi, selles sisalduva orgaanilise materjali ja põlevkivi tuha uurimisega. Silmapaistvamaks saavutuseks on Kerox tehnoloogia valmimine, mille rakendamine annaks määrkimisväärse lisandväärtuse nii põlevkivisekotrile kui Eesti keemia- ja kaitsetööstusele andes regionaalset majanduslikku sõltumatust kui tarnekindlust. Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide raames tegeletakse Eesti maavarade ja teiseste toormete orgaaniliste komponentide jätkusuutliku väärindamisega kemikaalideks. Labor kuulub tippkeskusesse SOURCES tegeledes ringsete tehnoloogiate tööstussiirdega.
Klassifikaator (Frascati)
Võtmesõna
keemiatehnoloogia
läbivooluprotsessid
jääkmaterjalide väärindamine
dikarboksüülhapped ja nende derivaadid
oksüdatsioon
Tähtsamad tulemused
2024. aastal lõpetati edukalt koostööprojekt KEROX III ettevõttega Kerogen OÜ. Koostöö tulemusena valmis Eesti põlevkivi oksüdeerimise protsessi tehnoloogiline skeem ja vastav laboratoorne kasteüksus. Lisaks KEROX protsessile uuriti põlevkivitööstuses tekkivate teisteste voogude taaskäitlemist läbi keemilise muundamise. Leiti meetod aromaatsete dikarboksüülhapete saamiseks fenoolsest segust. Kaardistati erineva päritoluga põlevkivituhkade (lendtuhk, koldetuhk, pikaajaliselt ladestatud tuhk) sobivus jäätõrjevahendite saamiseks. Täpsustati Eesti põlevkivi struktuuri, mille tulemusena tekib võimalus muuta põlevkivi töötlemine veelgi selektiivseks. Võrreldi teiste maade põlevkivide omadusi oksüdeerimisprotsessis.