Põlevkivikeemia uurimisrühm

TalTech prioriteetne teadussuund
Klassifikaator (Frascati)
Võtmesõna
põlevkivi ja kerogeeni väärindamine dikarboksüülhapeteks
Ülevaade
Uurimistöö toimub põhiliselt Nutika spetsialiseerimise programmi projekti “Põlevkivi kerogeeni dikarboksüülhapeteks töötlemise tehnoloogiline platvorm ” raames, kus uuriti uue pideva põlevkivitöötlemise tehnoloogia lähtetingimusi, eesmärgiga selgitada välja võimalusi selle juurutamiseks. 2022 alustati uut, EAS Rakendusuuringute Programmi projekti KEROX III – „Täiustatud tehnoloogiline platvorm lahustunud karboksüülfraktsiooni ja dikarboksüülhapete saamiseks põlevkivi oksüdeerimise teel“ (2022–2024).
Tähtsamad tulemused
2022. aastal viidi läbi Eesti põlevkivi HNO3-ga oksüdeerimine 120 oC juures, uuriti oksüdeerimise kineetikat ja tahke faasi käitumist ekstraheerimisel. Näidati, et 94% algses aines sisalduvast süsinikust saab ekstraheerida 3 tunniga ja 96% pärast 24 tunni kestnud reaktsiooni. Näidati, et suurem osa kaltsiidist eemaldati reaktsiooni esimese tunni jooksul isegi 80 oC juures ning jääk koosnes valdavalt ränipõhistest mineraalidest – kvartidest, päevakivist, illiidist. Protsessi käigus toimunud eripinna muutused ja sellega seotud muutused osakeste suurusjaotuses olid selgelt korrelatsioonis ekstraheerimise kineetikaga, mida saab kasutada vahendina edasiste protsessi arendamise etappide planeerimisel. Tulemused näitavad selgelt, et eesti põlevkivi oksüdatiivsel leotamisel on protsessi optimeerimisega võimalik saada kõrgeid saagiseid, mis võimaldab kasutada seda väärtuslikku toorainet kõrgema lisandväärtusega keemiatootmiseks võrreldes energiatootmisega, mis on selle praegune peamine kasutusala.
Seotud projektid
Täiustatud tehnoloogiline platvorm lahustunud karboksüülfraktsiooni ja dikarboksüülhapete saamiseks põlevkivi oksüdeerimise teel (KEROX III)
Uurimisrühma tegevusperiood
Seotud struktuuriüksus
Teadusgrupiga seotud publikatsioonid