Avaliku sektori innovatsioon

Nimetus
Public sector innovation
Uurimisrühma juht
Ülevaade
Rühma uurimisfookuses on avaliku sektori innovatsiooni mudelite ning praktiliste lahenduste edasiarendamine ja nende mõjude kriitiline analüüs. Selle kiiresti kasvava valdkonna üldine rahvusvaheline uurimisfookus on mh keskendunud küsimusele, kuidas avaliku sektori juhtimispraktikad, organisatsiooniline ülesehitus ning riigi-ühiskonna koostöövormid peaksid kohanema suurte ühiskondlike, tehnoloogiliste ja kliimakriisist tõukuvate muutuste ja nende tagajärgedega. Rühma tänased projektid ja tegevused keskenduvad nn kaksikpöörde (rohe- ja digipööre) valitsemise võimekuste, iseseisvate kogukondade võimestamise, vastutustundliku innovatsiooni ning innovatsiooni soodustavate riigihangete teemadele.
The Public Sector Innovation (PSI) researchgroup focuses on the development of the theories of public sector innovation and digitaltransformation, with rather unique focus ontechnology driven innovations, e.g. emergence ofmachine-to-machine coordination in the publicpolicy processes and analysis of the technologicalcapacities of the public sector. Increasingly, thegroup focuses on understanding and anticipatingthe societal consequences of technology-drivenchanges in the public sector (e.g. possibilitiesfor people-centered smart cities). In addition,the group has also produced important contributions to more mainstream PSI topics, i.e. therole of co-production, public procurement of innovation, iLabs and state-owned enterprises asinstruments of innovation in the public sector.
Uurimisrühma liige
Endised liikmed
Võtmesõna
avaliku sektori innovatsioon
public sector innovation
digitaalne transformatsioon
jätkusuutlikkuse valitsemine
avaliku-erasektori koostöö
public-private partnerships
Tähtsamad tulemused
2024. aastal: • Vihma ja Hukkinen (2024) näitavad, et kõrge usaldusväärsuse põhimõtete integreerimine linnajuhtimisse võib oluliselt parandada linnade võimet toime tulla kliimakriisidega. Nad tutvustavad poliitika operatsiooniruumi (POR) raamistikku, mis ühendab ülevalt-alla juhtimise osauslike stsenaariumiharjutustega, et parandada strateegilist otsuste tegemist linnakeskkonnas. • Vihma (2024) artikkel uurib stabiilsuse ja paindlikkuse tasakaalu teaduspoliitika projektide kontekstis, keskendudes teadusnõunike rollile. Eesti biomajanduse projektiga seotud juhtumiuuringu kaudu toob see esile, kuidas teadusnõunikud saavad navigeerida bürokraatlikes hierarhiates ja piiriobjektides, et pakkuda tõhusaks poliitika õppimiseks vajalikku paindlikkust. • Callens jt. (2024) peatükk analüüsib avaliku ja erasektori e-tervise partnerluste edutegureid 19 projekti põhjal viies Euroopa riigis. See toob esile partnerluse tasandi omaduste, agentsusega seotud aspektide, IKT kasutamise ja kasutajate kaasamise tähtsuse edukaks digitaalseks ümberkujundamiseks e-tervise valdkonnas. • Vallistu (2024) artikkel uurib väljakutseid ja võimalikke lahendusi töötuskindlustuse pakkumiseks üksikettevõtjatele Eestis. See rõhutab vajadust ulatuslike reformide järele, et tagada kõigile füüsilisest isikust ettevõtjatele, sealhulgas platvormitöötajatele, võrdne juurdepääs sotsiaalkindlustusele. • Verhoest ja kaasautorid (2024) uurisid avaliku ja erasektori partnerluse ülesehituse mõju tehnoloogilisele innovatsioonile. Tulemused näitavad, et väikesed, tsentraliseeritud ja homogeensed partnerlused on kõige edukamad tehnoloogilise innovatsiooni saavutamisel.