Tööstuskeemia labor

Nimetus
Põlevkivikeemia uurimisrühm (kuni 2022)
Oil shale chemistry research group (until 2022)
TalTech prioriteetne teadussuund
Klassifikaator (Frascati)
Uurimisrühma juht
Võtmesõna
keemiatehnoloogia
läbivooluprotsessid
jääkmaterjalide väärindamine
dikarboksüülhapped ja nende derivaadid
oksüdatsioon
Ülevaade
Tööstuskeemia labori peamiseks ülesandeks on lahendada tööstusettevõtete keemia- ja keemiatehnoloogilisi probleeme. Uurimisrühma kuuluvad nii keemikud kui ka insenerid, kes otsivad teaduspõhiseid lahendusi keemiatehnoloogia probleemidele, millega kohalikud ettevõtted silmitsi seisavad. Suurt rõhku pannakse põlevkivi alternatiivsete kasutusviiside uurimisele, näiteks selle kasutamisele peenkeemiatoodete toorainena, ja erinevate tööstusjääkide ringlussevõtule. Uurimistöö sisaldab nii väikese mastaabiga laborikatseid kui ka kilogrammiskaalas pilootseadme ehitamist ning tööstusliku pilootseadme kavandamist. Selle tulemusena on loodud ainulaadne reaktorsüsteem ning saadavate produktide eraldamise ja analüüsimise võimekus. Loodud seadmestik võimaldab läbi viia ja testida ka teisi keemilisi muundamisprotsesse voolus kõrgetel rõhkudel ja temperatuuridel ning arendada jätkusuutlikke lahendusi erinevatele keerulistele probleemidele. Labori senised põhisuunad on seotud põlevkivi, selles sisalduva orgaanilise materjali ja põlevkivi tuha uurimisega.
Tähtsamad tulemused
2022. aastal viidi läbi Eesti põlevkivi HNO3-ga oksüdeerimine 120 oC juures, uuriti oksüdeerimise kineetikat ja tahke faasi käitumist ekstraheerimisel. Näidati, et 94% algses aines sisalduvast süsinikust saab ekstraheerida 3 tunniga ja 96% pärast 24 tunni kestnud reaktsiooni. Näidati, et suurem osa kaltsiidist eemaldati reaktsiooni esimese tunni jooksul isegi 80 oC juures ning jääk koosnes valdavalt ränipõhistest mineraalidest – kvartidest, päevakivist, illiidist. Protsessi käigus toimunud eripinna muutused ja sellega seotud muutused osakeste suurusjaotuses olid selgelt korrelatsioonis ekstraheerimise kineetikaga, mida saab kasutada vahendina edasiste protsessi arendamise etappide planeerimisel. Tulemused näitavad selgelt, et eesti põlevkivi oksüdatiivsel leotamisel on protsessi optimeerimisega võimalik saada kõrgeid saagiseid, mis võimaldab kasutada seda väärtuslikku toorainet kõrgema lisandväärtusega keemiatootmiseks võrreldes energiatootmisega, mis on selle praegune peamine kasutusala.
Seotud struktuuriüksus
Teadusgrupiga seotud publikatsioonid