Supramolekulaarse keemia uurimisrühm

Uurimisrühma juht
Seotud struktuuriüksus
TalTech prioriteetne teadussuund
Ülevaade
Supramolekulaarse keemia uurimisrühm tegeleb uute käeliste uureapõhiste molekulaarsete mahutite arendamisega. Tegeleme efektiivsete ja keskkonnasõbralike sünteesimeetodite väljatöötamisega, kasutades muuhulgas mehhanokeemiat. Uurime molekulide ja supramolekulaarsete komplekside struktuure ning molekulidevahelisi vastasmõjusid. Keskendume kukurbituriilide perekonda kuuluvatele makrotsüklitele – hemikukurbituriilidele, ning nende kompleksidele. Eriti huvitume heade optiliste omadustega porpfüriinide kompleksidest ning nende rakendamisest supramolekulaarsetes süsteemides. Uurime kiraalse induktsiooni teket ning supramolekulaarsete komplekside spektroskoopilisi iseärasusi. Nii saame valmistada adaptiivseid sensoreid ning välisstiimulitele reageerivaid iseorganiseeruvaid molekulide süsteeme. Uute molekulaarsete mahutite disaini abil on võimalik välja töötada uusi rakendusi nii materjali- ja keskkonnateaduses kui ka toidu-, farmaatsia- ning põllumajandustööstusele.
Klassifikaator (Frascati)
Võtmesõna
supramolekulaarsed retseptorid
roheline keemia
kukurbituriilid
kemosensorid
kiraalsus
orgaaniliste ühendite analüüs
monokristall röntgen-difraktsioonanalüüs
spektroskoopia
UV-vis
FS
CD
VCD
NMR
Tähtsamad tulemused
2024. aastal alustas rühm tööd Ringmajanduse tippkeskuse SOURCES raames. Avaldati uus meetod küllastamata ühendite taandamiseks, kus asendati liitium, mis on kriitiline toore, kaltsiumi ja magneesiumiga. Meetod võimaldab sünteesida orgaanilisi ühendeid keskkonnasõbralikult toatemperatuuril ja õhu käes. Meetodi kommertsialiseerimiseks anti sisse ka patenditaotlus. Näidati, et leukeemia ravimi toimeainet imatiniibi saab sünteesida keskkonnasõbralikult. Sünteesimeetod avaldati koostöös Novartis ettevõttega. Leiti, et tahkes faasis saab suunata erinevate monomeeride iseorganiseerumist käelisteks molekulaarseteks retseptoriteks. Sajast tuvastatud vaheühendist võimendati hea saagisega kahekäelise hemikukurbit[8]uriili teke, lisaks sünteesiti ühest neist omakorda funktsionaalne materjal ning näidati selle kasutust perkloraadi eraldamisel. Mehhanosünteesil saadi ka biotiinist suure puhtuse ja saabisega biotiin[6]uriil, seejuures näidati esmakordselt et tahkes faasis iseorganiseerumise abil on võimalik sünteesi teostada mitmekümnete grammide skaalas, kasutades planetaarveskit.