Taim-patogeen interaktsioonid ja taimegeneetika

Uurimisrühma juht
Seotud struktuuriüksus
TalTech prioriteetne teadussuund
Ülevaade
Uuritakse taim-patogeen interaktsioonide geneetilisi, molekulaarseid ning rakubioloogilisi aspekte. Selleks kasutatakse peremeestaimedena eelkõige erinevaid kõrrelisi, samuti ka mudeltaimi müürlooka ja tubakaid. Identifitseeritakse ja iseloomustatakse kõrrelisi kultuurtaimi nakatavaid viiruseid Eestis ning naabermaades, kasutades uue põlvkonna sekveneerimismeetodeid. Uuritakse sobemoviiruste liike. Taimede molekulaarbioloogias uuritakse multifunktsionaalseid ABCE geene. Kuni 2024. a. osaleti EEA projektis „EditGrass4Food“, mille eesmärk oli tõsta põllumajanduse jätkusuutlikkust karjamaa raiheina külma- ja põuataluvuse parendamisega transkriptoomika ja funktsionaalse genoomika abil. Projekti viidi ellu koostöös Läti, Norra ja Leedu teadlastega. Äsja lõppenud Eesti-prantsuse programmi Parrot raames oli rühm kaasatud projekti „Teraviljaviiruste teke ja lahknemine: Sobemoviirused kui näidisjuhtum“ koostöös Montpellier Arengu-uuringute instituudiga. Koordineeriti EUPHRESCO ERA-Net projekti "Teravilja nakatavate viiruste diagnoosimine ja epidemioloogia", mille raames loodi rahvusvaheline võrgustik teadlastest, kes on huvitatud viiruste leviku kaardistamisest ja diagnostikameetodite parendamisest. Projektiga on liitunud 24 partnerit erinevatest riikidest.
Klassifikaator (Frascati)
Põllumajandus, metsandus ja kalandus 4.1
Võtmesõna
põllumajanduslikud taimehaigused
taimeviirused
kliimamuutustega kohanemine
RNA vaigistamise supressorid
CRISPR/Cas9
nisu eelaretus
genotüpiseerimine
Tähtsamad tulemused
2024. aastal: (1) Taimede ABCE-geenide fülogeneetiline analüüs näitas, et nad kuuluvad madala koopiaarvuga geeniperekonda. AtABCE2 väiksem looduslik varieeruvus võrreldes AtABCE1-ga on kooskõlas selle kriitilise rolliga taimede elujõulisuses. (2) Rekonstrueerisime Sobemovirus perekonna arenguloo ja leidsime, et see ulatub üle nelja miljoni aasta tagasi, mis viitab iidsele päritolule. (3) Transkriptoomiline analüüs tuvastas geenid, mis ekspresseeruvad erinevalt raiheina genotüüpides, mis on külmakraadide suhtes tolerantsed või tundlikud. Tulemused viitavad sellele, et tundlikud genotüübid reageerivad külma- ja külmastressile aeglasemalt, mis toob kaasa halvenenud külmaaklimatiseerumise ja lõppkokkuvõttes suutmatuse taluda külmakraade.