Recent incidents in the Baltic Sea highlight the fact that critical maritime connections have become significant targets for hybrid warfare as geopolitical tensions escalate. The likelihood of intentional attacks on undersea infrastructure is expected to remain high. Therefore, it is essential to implement accelerated protective measures and additional security mechanisms, in cooperation with the European Union and NATO. It is crucial to address potential security threats to the energy and data communication infrastructure that connects Estonia with its neighbouring countries. Additionally, we must be aware of the security risks associated with potential disruptions to these connections. This article focuses on the vulnerabilities of undersea energy and data communication links, which have gained increased attention in recent years. We discuss the necessary measures to mitigate these risks and prepare responses to possible threats.
Järjest kasvavate geopoliitiliste pingete ajastul on riikide kriitilise tähtsusega merealused ühendused saanud hübriidses vaenutegevuses oluliseks ründesihtmärgiks, nagu saab järeldada ka viimastel aastatel Läänemerel toimunud juhtumitest. Rünnakute korraldamise tõenäosus allveeühendustele on ka tulevikus suur, mistõttu on väga tähtis planeerida selle kaitsmiseks vajalikke tegevusi kiirendatud tempos, sealhulgas koostöös Euroopa Liidu ja NATO-ga. Seetõttu on oluline käsitleda võimalikke julgeolekuohtusid Eestit naaberriikidega ühendavale energia- ja andmesidetaristule ning teadvustada ühenduste katkemisega kaasnevaid julgeolekuriske. Kokkuvõtteartiklis keskendutakse viimaste aastate jooksul järjest aktuaalsemaks muutunud merealuste energia- ja andmesideühenduste haavatavustele ning nendes kätkevate riskide maandamiseks vajalikele meetmetele, et olla paremini valmis võimalike ohuolukordade ennetamiseks ning neile reageerimiseks.