Aluspõhjageoloogia ja teaduskollektsioonide osakond

Uurimisrühma juht
Seotud struktuuriüksus
Ülevaade
Uurimisrühma põhikompetentside hulka kuulub Eesti geoloogilise ehituse, erinevate kivimite, kivististe ja geoloogilise arenguloo põhjalik tundmine. Sellised baasteadmised on vajalikud praktilises geoloogias, kuid uurimisrühma põhiliseks tegevusvaldkonnaks on alusuuringud, enamasti tihedas rahvusvahelises koostöös. Rühma peamisteks uurimissuundadeks on: • paleokeskkonna ja paleokliima modelleerimine kasutades geokeemilisi ja sedimentoloogilisi indikaatoreid, sh süsiniku ja hapniku isotoopkoostist; • paleoelurikkuse dünaamika modelleerimine ja selle seosed kliima ja keskkonnamuutustega; • erinevate organismirühmade evolutsioon ja paleobiogeograafilise leviku analüüs; • mikropaleontoloogia ja kõrglahutusega biostratigraafia; Oluline osa uurimisrühma tegevusest baseerub instituudi geoloogilistel teaduskollektsioonidel, mis on unikaalseks arhiiviks planeedi kauge mineviku uurimisel. Selle arhiivi haldamist, arendust ja teadlastele avamist korraldab uurimisrühm riikliku teadustaristu programmi ning rahvusvaheliste koostööprojektide raames.
Võtmesõna
aluspõhi
Eesti geoloogia
settekivimid
paekivi
paleosoikumi geoloogia
paleontoloogia
paleokeskkond
paleokliima
stratigraafia
sedimentoloogia
vanaaegkond
paleosoikum
Baltoskandia
Baltika
ordoviitsium
silur
elurikkuse areng
väljasuremine
jääaeg
mikrofossiilid
kivistised
kivimikollektsioonid
geoloogilised andmebaasid
e-teenused
Tähtsamad tulemused
2024. aastal tegutses rühm 2023. a alanud teadusprojekti „From Greenhouse to Icehouse: Reconstructing Ordovician Climate Transitions and Biotic Responses in Baltica“ raames. Olulised tulemused saadi karbonaatkivimite isotoopkoostise analüüsimisel nn kobardunud isotoopide meetodil, mis näitavad, et Ordoviitsiumi merevee hapniku isotoopkoostis oli tänapäevast erinev ning varasemad aleokliima rekonstruktsioonid võivad vajada ümberhindamist. Jõuti järeldusele, et Ordoviitsiumi ajastu kliima võis olla märgatavalt jahedam ja sarnasem tänapäevasele, kui seni arvatud. Kirjeldati mitmeid teadusele uusi fossiile okasnahksete, käsnade, polüheetide jt hulgast Eestist, Hiinast, Siberist ja Himaalajast.