Haldusjuhtimine ja halduspoliitika

Klassifikaator (Frascati)
Uurimisrühma juht
Võtmesõna
avaliku sektori juhtimine
riigireform
koordineerimine
kaasamine
koostöö
kriisijuhtimine
väikeriigid
Ülevaade
Uurimisrühma peamine tegevus toimub kolme grandi raames, mis kõik käsitlevad avaliku sektori juhtimist ja reforme, inimeste kaasamist poliitikakujundamise protsessi ning koostööd riigivalitsemisel. Neis valdkondades uuritakse põhjalikult Eesti olukorda ning asetatakse see võrdlevasse konteksti globaalsel skaalal ja eelkõige Euroopa riikide võrdluses. Enamik rühma liikmeid on kaasatud H2020 projekti "Transforming into Open, Innovative and Collaborative Governments (TROPICO)“ (VFP17109; 1.06.2017−1.06.2021) TROPICO (http://tropico-project.eu), mis uurib tehnoloogiate ja innovatsiooni mõju erinevatele kaasamise ja koostöö suhetele Euroopa avalikes sektorites. Nimetatud grandi raames juhib prof. Tiina Randma-Liiv suurt üle-Euroopalist uuringut e-osaluse alal ning uurimisrühm osaleb partnerina erinevates alaprojektides, mis käsitlevad koostööd ja koordineerimist riigivalitsemisel. Dr. Külli Sarapuu juhib personaalset uurimisgranti (PUT1461, Valitsuskeskuse koordinatsiooniinstrumendid: tähtajaliste rakkerühmade võimalused ja piirangud, 2017-2020), mis tegeleb valitsuskeskuse koordinatsiooniinstrumentide analüüsiga. Lisaks osaleb uurimisrühm rahvusvahelises väikeriikide uuringute projektis, kus rühmaliikmete vastutusalaks on väikeriikide riigivalitsemise eripärade uurimine. Uurimisrühm teeb tihedat koostööd erinevate avaliku ja mittetulundussektori sektori asutustega (Riigikantselei, Rahandusministeerium, PRAXIS jpt). Uurimisrühma liikmed osalevad aktiivselt erinevate haldusjuhtimise ja halduspoliitika alaste teadusvõrgustike töös ja valdkonna ajakirjade toimetuskolleegiumites. Prof. Randma-Liiv kuulub 13 rahvusvahelise erialase ajakirja toimetuskolleegiumisse. Dr. Sarapuu on EGPA uurimisrühma ‘Governance of Public Sector Organizations’ kaasjuht ning NISPAcee juhtkomitee liige – tegemist on kahe peamise haldusjuhtimise alase uurimisvõrgustikuga Euroopas.
Tähtsamad tulemused
2023. aastal toimus tegevus: (1) kestliku kriisijuhtimise uurimisega ja eeskätt hübriidsuse kasutamisega kriisijuhtimisel, kus loodi unikaalne analüütiline raamistik, mille alusel jätkatakse tööd andmete kogumisel üheksast riigist eesmärgiga läbi viia võrdlev analüüs; (2) eksperimentaalsete lähenemiste ja institutsionaalse innovatsiooni uurimisega avaliku sektori juhtimisel; (3) algas uus võrdlev teadusprojekt avaliku teenistuse „kolmnurgast“, kus uuritakse võrdlevalt poliitilis-administratiivseid suhteid Euroopas.