Lainetuse dünaamika uurimisrühm

Uurimisrühma juht
Seotud struktuuriüksus
TalTech prioriteetne teadussuund
Ülevaade
Labori teadustöö keskendub pinna- ja siselainete dünaamikale, lainetuse rollile rannikuprotsesside käigus ja rannikutehnika ülesannetes ning matemaatiliste meetodite rakendamisele neis valdkondades. Peamised töösuunad: • pinnalainete, lainekliima ja laevalainete uuringud • ekstreemsete üksiklainete (sh solitonide), lainekliima ja veetasemete problemaatika • lainetus rannikutehnikas (settetransport, laineaju, lainerünnak)• veemasside ja rannasetete Lagrange’i dünaamika • rannikute funktsioneerimise teooria, rannikupiirkonna haldamine • merelt lähtuvate ohtude kvantifitseerimine ja minimeerimine • rannas toimuvate muutuste, lainetuse omaduste, meretaseme jms kaugseire • mere avaosa veepinna asendi (meretaseme) määratlemine ja selle klimatoloogiliste muutuste analüüs kaugseire meetoditega
Võtmesõna
lainetuse dünaamika
kliimauuringud
rannikuprotsessid
rannikutehnika
lainetuse klimatoloogia
rannikute haldamine
Tähtsamad tulemused
2024. aastal: Esitati Läänemere rannikuprotsesside ja kliimamuutuse ilmingute (veetaseme tõus, tuulte suuna muutumine, jää kadumine) seoste kirjeldus. Isegi väikesed muutused põhjaloode tuulte omadustes võivad Läänemere avatud ranniku tasakaalust välja viia. Arvutati uuesti läbi Kaspia mere lainekliima. Kvantifitseeriti Liivi lahe lainekliima, kus lainekoormus kasvab jää täielikul kadumisel 25–30%. Koostati meretuuleenergia maksumuse analüüs kogu Läänemere jaoks. Näidati, et Lõuna-Ameerika lääneranniku ekvaatoripoolses osas on laineenergia perspektiivikas, ent lõuna pool domineerivad tugevad tormid. Satelliitaltimeetria meetoditega määratleti Läänemere avaosa merepinna asendi pikaajalised ja 10 aasta lõikes toimuvad muutused. Need seoti rannas mõõdetud veetasemega. Arvutati ranna tundlikkuse indeks CVI kogu Eesti jaoks, sh 2 km kaugusele veepiirist. Masinõppe meetoditega saadud CVI hinnangud erinevad oluliselt eksperthinnangute abil saadud tulemustest. Analüüsiti ekstreemsete veetasemete kaasamist CVI täpsustamiseks. Tehti kindlaks, kus ja millal võib Eesti rannavetes kasutada lainetuse omaduste lihtsustatud hinnanguid. Koostati Ruhnu sadama optimaalse kuju eskiis. Sõnastati ranna loomuliku funktsioneerimise põhimõtted. Näidati, et tugeva lainetuse, laineaju ja kõrge avamere veetaseme seosed Eesti rannikul on kohaspetsiifilised. Triivipoide liikumise omadused seoti Stokesi triivi parameetritega.